Kõnepuue on normist hälbiv vaegkõne. Väikelapse kõne eakohased iseärasused, samuti murre ja normist erinev võõrkeele hääldus ei kuulu kõnepuuete hulka. Kõnepuude sünonüümidena kasutatakse mõnikord termineid kõnehälve ja kõnehäire. Eripedagoogikas tähistatakse sõnaga “hälve” kergekujulisi puudeid, sõnaga “häire” ajutisi kõrvalekaldeid normist.
Kõnepuuete põhjused on anatoomilised ja/või talitluslikud. Kõnepuudeid rühmitatakse mitmeti: suulise või kirjaliku kõne puue; ekspressiivsed ehk motoorsed (kõneliigutused on puudulikud aju motoorse kõnekeskuse kahjustuse tõttu) või impressiivsed ehk sensoorsed puuded (kõne- ja kuulmiskeskuse kahjustuse tõttu ei saada kõnest aru); esmased (tulenevad otseselt orgaanilisest või talitluslikust kahjustusest) või teisesed puuded (eelduseks mingi muu puue, nt vaimupuue); arengupuuded või hiljem omandatud puuded; orgaanilised või talitluslikud puuded jt. Kõnepuude kahtluse korral tuleb võimalikult kiiresti pöörduda logopeedi poole, kes alustab kõneravi. Mõnikord osutub vajalikuks ka meditsiiniline või mitme eriala spetsialistide kompleksne sekkumine. Varajane abi annab üldjuhul paremaid tulemusi ja võimaldab ennetada teiseseid puudeid. |
Clients• Lorem ipsum dolor sit amet
• Consectetur adipiscing elit • Lorem ipsum dolor sit amet • Consectetur adipiscing elit |
Awards• Lorem ipsum dolor sit amet
• Consectetur adipiscing elit • Lorem ipsum dolor sit amet • Consectetur adipiscing elit |
Publications• Lorem ipsum dolor sit amet
• Consectetur adipiscing elit • Lorem ipsum dolor sit amet • Consectetur adipiscing elit |
Interviews• Lorem ipsum dolor sit amet
• Consectetur adipiscing elit • Lorem ipsum dolor sit amet • Consectetur adipiscing elit |
Photo used under Creative Commons from donnierayjones